Elektrisõidukid (EV-d) on kiiresti muutumas populaarseks alternatiiviks traditsioonilistele gaasimootoriga sõidukitele tänu oma tõhususele, madalamatele kasutuskuludele ja väiksematele süsinikdioksiidi heitkogustele. Kuna aga rohkem inimesi ostab elektriautosid, kasvab nõudlus elektrisõidukite laadimisjaamade järele jätkuvalt. Selles artiklis uurime elektrisõidukite laadimislahendusi erinevates riikides, nende väljakutseid ja nende lahendamiseks kasutatavaid lahendusi.
Põhja-Ameerika
Ameerika Ühendriigid ja Kanada on olnud elektrisõidukite tööstuse esirinnas, kusjuures Tesla on kõige silmapaistvam elektrisõidukite tootja. Ameerika Ühendriikides on tekkinud mitmed ettevõtted, kes pakuvad elektrisõidukite laadimislahendusi, sealhulgas ChargePoint, Blink ja Electrify America. Need ettevõtted on rajanud üle riigi 2. taseme ja alalisvoolu kiirlaadimisjaamade võrgu, pakkudes laadimislahendusi nii isiklikele kui ka kommertssõidukitele.
Kanada on investeerinud ka elektrisõidukite infrastruktuuri, kusjuures föderaalvalitsus on rahastanud elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamist kogu riigis. Kanada valitsuse eesmärk on, et 2040. aastaks oleks 100% riigis müüdavatest uutest sõiduautodest saastevabad sõidukid. Selle eesmärgi saavutamiseks on valitsus loonud nullheitega sõidukite infrastruktuuri programmi, et toetada elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri avalikku kasutuselevõttu. kohad, sealhulgas parklad, töökohad ja mitmeosalised elamud.
Euroopas
Euroopa on olnud elektrisõidukite kasutuselevõtul liider, kusjuures Norra on riik, kus on kõige suurem osakaal elektrisõidukites. Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel moodustas Euroopa 2020. aastal üle 40% ülemaailmsest elektrisõidukite müügist, kusjuures esirinnas on Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.
Elektrisõidukite tööstuse kasvu toetamiseks on Euroopa Liit (EL) loonud Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility, CEF), mis rahastab elektrisõidukite laadimise taristu arendamist kogu kontinendil. CEF-i eesmärk on toetada 2025. aastaks üle 150 000 laadimispunkti kasutuselevõttu kogu ELis.
Lisaks CEF-ile on tekkinud mitu eraettevõtet, kes pakuvad elektrisõidukite laadimislahendusi üle Euroopa. Näiteks BMW, Daimleri, Fordi ja Volkswageni kontserni ühisettevõtte Ionity eesmärk on ehitada 2022. aastaks üle Euroopa 400 suure võimsusega laadimisjaama võrgustik. Teised ettevõtted, nagu Allego, EVBox ja Fastned, on investeerinud ka elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri kogu kontinendil.
Aasia-Vaikse ookeani piirkond
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on elektrisõidukite kasutuselevõtuks üks kiiremini kasvavaid piirkondi, kusjuures Hiina on maailma suurim elektrisõidukite turg. 2020. aastal moodustas Hiina üle 40% ülemaailmsest elektrisõidukite müügist ning mitmed Hiina elektrisõidukite tootjad, sealhulgas BYD ja NIO, tõusid tööstuses peamiste tegijatena.
Elektrisõidukite tööstuse kasvu toetamiseks on Hiina valitsus kehtestanud uue energiaga sõidukite tööstuse arengukava, mille eesmärk on, et 2025. aastaks moodustaks 20% kõigist uutest autodest uued energiasõidukid. Selle eesmärgi saavutamiseks on valitsus investeerinud suurel määral elektrisõidukite laadimise infrastruktuuris, üle 800 000 avaliku laadimisjaama on paigaldatud üle kogu riigi.
Jaapan ja Lõuna-Korea on investeerinud ka elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri, kusjuures mõlema riigi eesmärk on saavutada aastaks 2030 märkimisväärne osa uute autode müügist elektriautod. Jaapanis on valitsus loonud EV Towns Initiative'i, mis rahastab kohalikke omavalitsusi edendada elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamist. Lõuna-Korea valitsus on kehtestanud elektrisõidukite tegevuskava, mille eesmärk on paigaldada 2022. aastaks üle riigi 33 000 elektrisõidukite laadimisjaama.
Väljakutsed ja lahendused
Vaatamata elektrisõidukite tööstuse kasvule ja investeeringutele elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri, on mitmeid väljakutseid. Üks suurimaid väljakutseid on standardiseeritud laadimisprotokollide puudumine, mis võib muuta EV omanikel keeruliseks ühilduva laadimisjaama leidmise. Selle väljakutse lahendamiseks on mitmed organisatsioonid, sealhulgas Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) ja Automotive Engineers (SAE) välja töötanud rahvusvahelised standardid elektrisõidukite laadimiseks, nagu CCS (Combined Charging System) ja CHAdeMO protokollid.
Teine väljakutse on elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri hind, mis võib mõnele ettevõttele ja valitsusele olla ülemäära kulukas. Selle väljakutse lahendamiseks on leitud mitmeid lahendusi, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlus ning taastuvate energiaallikate kasutamine elektrisõidukite laadimisjaamade toiteks. Näiteks on mõned ettevõtted teinud koostööd valitsustega, et pakkuda avalikes kohtades elektriautode laadimisjaamu, kusjuures valitsus rahastab jaamade paigaldamist ja hooldamist.
Lisaks on üha populaarsemaks muutunud taastuvate energiaallikate, nagu päikese- ja tuuleenergia, kasutamine elektrisõidukite laadimisjaamade toiteks. See mitte ainult ei vähenda elektrisõidukite laadimise süsiniku jalajälge, vaid võib vähendada ka elektrikulu elektrisõidukite omanike jaoks. Mõnel juhul saab elektrisõidukite laadimisjaamu kasutada isegi üleliigse taastuvenergia salvestamiseks, mida saab kasutada võrgu toiteks tippnõudluse ajal.
Järeldus
Elektrisõidukite tööstus kasvab kiiresti ja nõudlus elektrisõidukite laadimislahenduste järele kasvab. Valitsused, eraettevõtted ja üksikisikud investeerivad kõik elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri, et toetada tööstuse kasvu. Siiski on veel mitmeid väljakutseid, sealhulgas standardiseeritud laadimisprotokollide puudumine ja elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri maksumus. Nende probleemide lahendamiseks on välja töötatud lahendused, nagu avaliku ja erasektori partnerlus ning taastuvate energiaallikate kasutamine.
Sichuan Weiyu Electric Co., Ltd., kes uurib, arendab ja toodab elektrisõidukite laadijaid, võib mängida olulist rolli elektrisõidukite tööstuse kasvu toetamisel. Pakkudes kvaliteetseid, töökindlaid ja kulutõhusaid elektrisõidukite laadimislahendusi, saab ettevõte aidata lahendada tööstuse ees seisvaid väljakutseid ja aidata kaasa üleminekule säästvamale transpordisüsteemile.
- Eelmine: Kui palju maksab EV laadimine?
- Järgmine: Kuidas ilm mõjutab EV laadimist?